Thursday, November 21, 2013

Kirjutatud siis,kui olid sina.Ammu.
Mu mõtete piirimail keerles mälestus,mis selgesti tajutav kuid ilma täpsema kujuta.Mõtlesin õigeks poetada käed läikivasse hõbepaberisse ning mälestustelõhnalise šokolaadi peopessa ulatada seda pooleks murdes.Läbi puude lehestiku immitses kevadine päiksekiir ning ma tundsin kuis šokolaad mu kätel sulas tundes järeleandlikkust ning soojust.See sulas ühte kui õrnalt huulega paitades tundsin kaugenevat mälestust taas elavana.Neelatasin varajase sügisöö hingust nõdrameelse kergeuskllikkusega ,mil surusime huuled ning tundsin igas puudutuses igatsust sinu,armastuse järele.Päikese loojuv kiir langes merepiirini kaugustesse ja mälestus ujus südamesse pimeduse seinalt lahti rebituna ning laiali laotuna mu südamekiirtes,leides kuju,peidetuna varjuliste võrendike taha,kust väljapääs puudub.

Friday, February 8, 2013

Tundes talumatut valu,ängistust ja äraütlemata kannatamatut otsustusvõimet,võime astuda ohtlikku puudusetusse.Püüame sulatada need kiilunud murejoad meie mõtetes,kuid jällegi on miski,mis tekitab meil tahtmist olla uskumuses,et isegi sulades on nad üleni meis nagu külmast tardunud veri me igaühe soontes.
Kas see on see kõik,mida tahtsin ? Olla tundetu,väsinud ja halli maailmapildiga tüdruk,kel viimne kui sära on kibedate pisarate taha heidetud.Olla ebakindel kõige ja kõigi suhtes,kartes saada haiget,mis murraks mu jälle ja lõplikult.Miks olla hea ? Milleks hoolida,kui pea võimatu on hoiduda kukkumisest...
Ma tahan jälle seda ELUSolemise tunnet . Ma tahan leida selgust.Tahan olla kindel.Tahan uskuda..






I saw you again, it felt like we had never met
It's like the sun set in your eyes and never wanted to rise
And what have you done with the one I love?
When I look into your eyes, I see no surprise

I always thought it was sad
The way we act like strangers
After all that we had
We act like we had never met







Friday, December 21, 2012





Ehk sa tead.Ma ei ole ainult üks,mind on mitu.Üks minadest on lihtsalt natuke kurb,natuke nostalgiline,liialt katki.Kuid on ka teised minad,tead? Sa pead lihtsalt pingsalt vaatama,kui väga kaua vaatad,muutub kõik häguseks,piirid kaovad,su silmad võivad valutada ja kipitada ja vett joosta ning sa vaatad mööda.Sa näed üle.Sa näed päris-asju.Neid,mida SINA pole näinud.Küsimus on,kas sa üldse kunagi tahtsid näha? Mul pole tahtmist selle vastuse peale mõeldagi,sest nii see juhtus.Eikusagilt,põhjuseta ja palumata.Tuli hetk ja ma ei teadnud enam midagi.Pole oluline,et ma alati teadsin,see kõik on vale.Sest nüüd ma mõistan.Minu maailm nägi sind teisiti.Ja miks ma uskusin? Sest olin alati sind vaatama jäänud kaugusest,alati eemalseisjana,mitte iialgi piisavalt lähedalt.Just siis,kui tõstsin silmad ja julgesin sulle tõesti silma vaadata,pöörasid sa pilgu..
Ja nii sulgesingi ukse vaatamata tagasi...

Kunagi ma tundsin,et ei suuda sinuta olla .

Ja sa murdsid selle mu silmades .

Ma viskaks minema kõik kirjad,kõik paberilehed,kõik laulud,kõik hetked .
KÕIK

Sest sa pole väärt hoidmist , kui sa seda ise ei suuda .
Sa pole väärt sõpru,teadmata,mida nad tähendavad.
Sa pole väärt tõelisust,kui sa seda ise pole.












Saturday, October 6, 2012

The truth? I tried as hard as i could.I took as much as i could take.I put up with all i could.And i still wasn`t enough.

Friday, August 3, 2012

Tuesday, July 24, 2012

Under the careful watch of your eyes...

Tuesday, July 10, 2012


I fall in love easily...
with new people
with an old relationship
with a song

Crown Shock-About you
Gavin Degraw-Belief

Tuesday, July 3, 2012

Meil on kõik ja mitte midagi
Me oleme vabad ja nii kuradima seotud
Me oleme õnnelikud ja absoluutselt murtud



Sihitult sean sammud võõral värskelt lõhnaval rannaliival ja nagu mälestustes sorides,leian ma end veidralt sarnases olukorras.Võimalik,et see on lakkamatu mu südames ja kaotsis mõistuses.Sest teadlikult püüan ma jälle kinni püüda igast väiksemavõitu hetkest nii armastust õnne ilu kui naeru.Ja tegelikult ma tunnen end hästi vaatamata kõigele sügavuti murdvatele asjaoludele.Miskit moodi saavad asjad alati selguseni jõutud,isegi kui sügaval sisimas see kõik valena näib.
Ma võin öelda,olen jäägitult siin.Olen tõeliselt olemas.Kuid mingi kummalise põhjuse pärast tunnen ma,et kõik see siin on vaid kohusetundest minu vastu,mida ma ei vaja.Armastust inimeste vastu näidatakse siiski neile oma aega pühendades,mitte raisatult ilusaid sõnu loopides,mille ehtsust ma võib-olla,et ei usugi.Ning vahel,isegi siis kui ma tõesti üritan tunnustada seda,mis mul olemas on,unustan ma.Ja võib-olla teil polegi mind vaja.Ja äkki mõtlen ma nii asjatult ja ajan end kasutult hulluks.Sest ma vajan nii pööraselt palju kedagi,kes viiks mu ära ja lebaks laia tähistaeva all kartmata,et see kõik lõppeb.Sest ma vajan nii mõistmatult väga kedagi,kes ütleks,et hoolib minust.Kes lepib kõige halva kõige heaga.Kes näeks ka mu hinge.Tunneb armastust.Tunneb lõpmatust.

Marble Sounds-Good Occasions

Tuesday, June 26, 2012

Wednesday, June 20, 2012



deeeeem kuidas ma armastan päikselist suveõhtut koos tassi kohvi ja suitsu ja muusikaga ning üks põhjuseta naeratusega.Tundub,et see on hetkel ainus,mis laseb mu mõtetel vabana omasoodu kulgeda ning istuda,vaatamata kella,sest aega on,kuni su silmades helgivad vastu tähed ja lasevad sul langeda absurdsetele nägudemaale.


Stateless-Bloodstream

Thursday, June 14, 2012


I WONDER WHAT WE HAVE WHEN WE`RE NOT PRETENDING

See kiri siin ei näe kuidagi kirjapandult nii kaunina ja sel puudub igasugune kõla,kuid...
otsustasin oma südamest välja kirjutada midagi,mis mul veel öelda on.Just praegu on sul veel võimalus selle kirja lugemisest loobuda ja see unustada,sa ei ole kohustatud mitte millegiks.Kuid kui sinus natukenegi hoolivust minu vastu leidub,sa teed seda ikkagi...



Mäletad,sa ütlesid mulle kunagi,et ma ei tunne sind.Jah,sul oli tookord paratamatult õigus.Ma ei tea sinust paljugi,mida ma tegelikult sisimas olen tahtnud,kuid mis siiani mu silmis teadmatusena helgib.Kuid vahest tekib tunne,et ehk see ongi hea,et kuulasime vaikust enestes ja ma ei tea,kes sa tegelikult oled.
Tahes tahtmata uskusin ma.Et oled keegi eriline,keda ma olen usaldanud ja kes ka minu vastu üdini siiras on olnud.Ma uskusin su headusesse.Su hinge puurivatesse sõnadesse.Su pilku,Su igatsetud soojusesse,mil lamasime käed põimunult,öise sügistaeva all ning millel puudus võimalus meie südameil kuuluda mujale.Ma uskusin,et kõik sinus, on puhas heatahtlikkus ja siirus.Ma uskusin,et see tõesti tähendas sulle midagi.Kuid nii nagu muusika,mis mõistab mõistmatut,taipasin ka mina,et terve minevik,mis meil ühine,on aheldatud valede küüsi ja ainus,mis seda koos hoiab on ajaga loodud hing meie vahel,milles on veidikenegi alles jäänud seda hüljatud ilu,mis lootusekiiri laiali puistab.Ja see kestab,varjatult,kuni õis õie järel puhkeb,õitseb,sureb.Mul on kahju.
Usu ,ma ei taha seda uskuda.Aga nii ju ilmselgelt just ongi ja ma olen liiga vihane tundmaks valu,sest sa isegi ei tavatsenud huvituda sellest,mida mina tundsin kui mind läbinähtavalt tõrjusid ja mulle valetasid.Ja üleüldse pole sind kunagi mitte miski huvitanud või sa pole seda piisavalt mulle välja näidanud.Ma loodan,et kunagi on mul taas luba su ellu kuuluda ning kahetsetult tegemata jäänud teod teoks teha ja niikaua ma ootan ja loodan,et leiad selle,mida alati tahtnud oled.Ja oled õnnelik.
Sest ka sulle teadmiseks.Ma seadsin oma elu taas rööbastele ning ma pole kunagi endas nii kindel olnud kui just praegu.Võitlen ja elan selle nimel,mida tõesti vajan ning ootan...
Kuni saan kindel olla,et just nii see peabki olema ja mitte teisiti.

Rae Morris-Don`t go

Saturday, May 19, 2012

Ma tahan kirjutada.Sellest mida näen,mida mõistan mida tundsin, kui olin terve oma päeva veetnud mõeldes oma elust,selle plaanidest ja ettekujutustest.Võin öelda, mul on suured unistused.On alati olnud.Kuid vaatamata nende võimatusele,on mul piisavalt jõudu ja tahtmist need teoks teha,isegi kui olen ainus,kes nendesse siiralt usub ja kes seisab üksinda sel teel teha südamesse võetu teoks.See on siiski minu elu ja mitte kellegi teise.
Mõistsin mineviku ilu ja seda kui palju eesmärke mu ellu siis korraga peale sadas ja mõned neist ka ununenud oli.Meenutasin seda,mida varem tõepoolest tahtsin,kuid mis nüüdseks enda jaoks ammendanud olin.Ma sain aru,et mitte ükski koht ei suuda mind kinni pidada nii palju kui inimesed,kes sinna kuuluvad.Kui lähevad nemad.Lähen ka mina.Viimasel ajal on läinud kõik nii vastupidiselt kui ma üldse aimanud olen ja paljudki olen pidanud selja taha jätma.But that`s life ja mul pole mitte mingit põhjust karta midagi uut,mis võiks olla samm hoopiski millegi parema poole.Ja tegelikult mul on aina rohkem põhjust uskuda iseendasse ja teha kõik,et oma elu taas tervenisti rööpasse seada.


Trent Dabbs - This Time Tomorrow
John Frusciante-The Past Recedes

Monday, March 12, 2012

Istusin hommikuudus punutud tooli kaisus,käed kampsuni sooja varrukasse peidetud.Kurnatusest seisatasin pilgu aknast ning mõtisklesin mõtteid elust inimesega,kes nägi minus hirmutavalt palju. Väidetavalt nägi ta mind läbi,sõnades,et surun naeratuse näole ning peidan valu teiste eest,et elada elu,mida tegelikult ei vajagi,kuid on asenduseks mu tahetule.Sõnaotseses mõttes deep shit,mõtlesin ma.See näib nii vaid teise inimese silmis,kes mind vaevu tunneb.
"Ole see,kes sa oled ning ole aus.Ja sa näed ,kuidas kõik,mida ihaldad, sinuni jõuab.Sa tead, sa oled seda väärt."
See inimene pani mind tahest tahtmata mõtlema,mida ma tahan kes ma olen ja kuhu kuulun.Kuid ma otsin ja otsin neid vastuseid,mida siiani täielikult leidnud ei ole.
Meenus õhtu,kui läbi päikeloojangu sõitsin bussiga kohta,mida nii kaua igatsenud olin.See oli päev,mil kõik oli uus,kui kõik oli teadmatu ja mu südames oli rõõm näha.Ma kuulasin laulu"Cary brothers-Belong". Mäletan,kuidas päike kõrvetades põski paitas ning juuksed mu silme ees hõõguvalt punasid.Mu päevitunud põlvedel rappus valge kortsunud paberileht,mida teatud ajaga täita üritasin.Käed värisesid, mõtted valgusid kuldkollasele kõrtekogumikele ning lilledest tulvil kuristikele.Ma mõtlesin seal millegile oma südames.Midagi,mis jäi. Ja ma tundsin täielikkust.Tundsin kuuluvust.Tundsin rõõmu.
See varajane sügispäev.
Ta tegi mind õnnelikuks.
Igatsen seda.

Open your eyes-Snow patrol(Marky and Bungle remix)

Saturday, February 25, 2012

I am ready i am ready i am ready  i am fine


Hüppasin pimesi taevast,nähes suletud silme ees midagi kaunist.See ei olnud unistus ,ei .
See oli midagi , mis tõmbas mind meeletu jõuna endasse kui lumi vihmast märjaks kastetud maapinnal .
Ma ei kartnud tunnet kaotada iseend , kui järgnesin sammudele neil värvilistel teeradadel.Sest sügaval sisimas ma teadsin,ta ei jätaks mind.Ta ei olnud isekas hoidmaks mind kinni,isegi kui olin kaotanud viimase. Ta oli minuga,ehk mitte läheduses,kuid alati mõtetes.Ma nägin seda ta silmis.Olenemata sellest,mida temal selle kohta sõnada oleks.Ta lasi langetada otsuseid,mis andsid minule rohkemat kui talle.Ma olin pime. Olin loll.Kuid nüüd tean ma rohkemat kui nemad seal teeserval jalutavad inimesed või tollesed,kes kõige pisemaski alati ilu ja headust näevad.Ma sain selle,mida tahtsin.Eks?Ehk mitte kõik,kuid perfektsus polegi kunagi minu jaoks olnud,ega ju.Muidugi mõtlen ma tihti , mis siis kui....Kuid kõik lähebki nii nagu peab ja tulevikku me ei näe. Sa andsid endast parima anyways


Slipknot-Snuff

Tuesday, February 21, 2012


Take it away , i never had it anyway


Thursday, February 2, 2012

tarataratrataaratartaratratratratartartaratratartartaatratraaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
sitaks tore on olla , kurk on painavalt valus , pea valutab ,mitte midagi pole teha peale voodis lebotamise ja mis kõige toredam , Kaisa läheb minema siit , PARIM päev üldse siin hahaha , vähemalt sain ühe tervituse Roosmary`lt awwwyeeeaahhh

Wednesday, February 1, 2012


Täna tabas mind võimatus hingata . See hetk, mil tunned omaenese südametukseid löökidena ajus,vajudes raskenevalt silme ette ja tekitades sekundilist, võiks öelda, et elu seiskumist,kus hingamisel ei tundu tähtsust olevat ja nähes seda veel omaenese peegelpildist . Ja siis see hetk,mil sa ei suuda mõelda eimillegile ja oled nagu liikumatu pilk sügaval eneses . Ja see juhtub korduvalt , ajal mil seda kõige vähem ootan kuid jah ... Arvestades toimunut , neid kahetsevaid ja endalegi vastikuid pildiridu, neid piinavaid mõtteid, neid otsuseid , neid ilusaid asju, mida tagasi igatsen ja neid kohutavaid hirme oma tegude ees . Ma ei imesta , miks . Mu elu asetseb tuhandete võimaluste piiril ja ma ei tea kuhu minna . Mul on tunne nagu vajuksin oma enda masendusse selle torkiva koormuse all . Naljakas ,et just praegu . Ajal, mil kõik on peaaegu ,et suurepäraselt läinud ja mitte vaid ilusana tundunud . Kuid kas see ongi see , mida ma hommikul silmi avades esimese mõttena teadvustama kipun ? Ja kas ma tunnen just seda ,mida peaksin ja tahaksin tunda ? Mul on aega vaja . Ma pean laskuma oma tahetud soovideni ja mõtlema veelkord . Milleks ja kas astuda üle oma tugevuse ning teha seda , mida süda ihkab või lüüa käega oma nõrkustele ning ronida köieltköiele läbi tunnete , jättes need praegu enda jaoks tahaplaanile .

Friday, January 27, 2012

 

See siidine suvekleit ,mis täitunud tohutu roosisajuga ,kuhu kinni nõelutatud kulunud hõbedased kunstpärlid ja mille servas hargnev niidijooks ,on rippumas kapi pimedamas nurgas ja uks sulgemas sel ees . Kandes seda olin armunud ja miskil muul, sel tähtsust ei olnud . Siidi õrnus mu kehal , see hingas mu südames , nii nagu see vaid võis . Mu huulilt ei langenud vastuseid , sest sõnad ,mis sõnasin,need lõpuni joomata jäid sul, ja on siiani . Kõik mälestused selt rebisin, riidepuule heitsin ning pilku ei lasknud sellele langeda . Ja nüüd ma istun . Jäine tuuleiil riietest läbi tungimas tirides kaasa aega meie eludes ning mõte , mis sunnib avama kapiust ning vaatama näkku oma enese tõele . Ja just nii hajusidki mälestuseks , nii mu mõtetes , mu unenägudes mu südames kui ka silmis . Unusta , nüüd olen läinud , ma teiseks olen saanud . Su enese käte vahel killustunud lootustega . Ma ei hoidnud sind kinni . Ma vaid hoidsin ... Ja nüüd . Olen heitnud end siia . Ehkki valedesse , kuid tundes õnne . Isegi kui see tekitab tahtmist hammustada huulde ning mõista ,see on sündinud keelatusse . Kuid , kes pidas õigeks sõnada , et pole lubatud teha nägu ,nagu ma leekidest ei hooliks ,kui seestpoolt õõnsask söömas see mind ?Ma leidsin selles kõiksuguses elus midagi tähtsat . See oli midagi ,mis muutis pilku mu sulgevais silmis ning aitas avada need taas elule . Elule,millest mu hing puudust oli tundnud . Ja ma ei kipu veel lausuma punkti , kui nägu varjamas käed . Sest sõnu mu südametaskus veel leidub, kuid suutmist ...
Seda on veel vähe .

Wednesday, January 25, 2012


Siin seisab kirjutamisvabadus/





Mäletad sa seda esimest segipaisatud õhtupoolikut,mil sind esmakordselt hardalt pilguga sihtisin?Hah , arvatavasti mitte . Kuid ma julgen tunnistada . Hetk ,mis mind selleni viis ,oli märkimisväärselt hirmimelik,huvitav ja hämmastavalt ruttu hajuv erakordsus . Kõndisin samm-sammu haaval mööda raskenevaid trepiastmeid , kui mind tabas puudutus õlal ning mõte ,mis sundis silmitsema selle tekitajat . See oli õrnkerge , lennult heitunud lind , kes hallisulelisi tiibu sirutas , öö laugudele langemas . Veel enne , kui ma suutsin ta koridorilämbusest päästa ,pidin sosinvaikselt oma sammud tagasi välisukseni pöörama . Kuid karjuv uksekriuksatus , mida ust avades tekitasid , ehmatas ta jällegi lendu tõusma ning teie ühikasse varju põgenema . Ja seal sa olid , seismas ukselävel , kus miskit polnud öelda . Kus ma ei osanud teadagi , et just sealt see seniaimamatu alguse saigi .




Ma ei tea ,kas see oled sina või võid olla sina seal , kes mu blogi klõpsama vahest kipub . Kuid kes iganes sa ka ei oleks ,mul on rõõm,et ka minu elu kellegile korda läheb,isegi kui seda nii kuradima meeleheitlikuna siin ette kujutan ja jätan mulje kui fucking enesehaletsejast,kes muud ei tee kui oma muresid siin paotab . Eieiei , tegelikult on kõik korras . Mul on hea elu . Mul pole midagi ,mida kahetseda. Mul pole kedagi ,keda kaotada. Ja kui ongi neid ,kellest pidanud loobuma.
So?See oli nende otsus.Kõik,ma ei räägi enam .
Oli ,mis oli.See on minevik. Ma elan olevikus ja elan niii ,nagu mina seda õigeks pean.Ma pühendan end muusikale , nüüdsest täielikult . Muidugi ma ei unusta ka tantsimist ja maalimist,eiieie ja kindlasti mitte ka kirjutamist. Ma armastan seda kõike . Ja esimesed laulusõnad on kirjas ja nii ,et nooneelsewouldunderstandexeptforme.Jahjahjahjah


I think I finally understand how horrible things can seem beautiful sometimes. As ironic as that may seem.

Sunday, January 22, 2012

Tonight - FM Static
Mayday parade - take this to heart
Frightened Rabbit - My backwards Walk
Have Faith In Me- ADTR



“you had my heart, what more could you want? know that it meant everything, now everything feels far too wrong.”

Saturday, January 21, 2012


Kuulame Alariga vanu hitte ,mis viib koheselt tagasi aega, mis tundub justkui niii lähedal ,nii tõeliselt käegakatsutav,nagu viibiksime seal samas ja just praegu vanadekodu rõdu peal suure padjakuhja otsas, külmad varbaotsad õhukese teki alla peidetud,käes kohvitass kuuma pakikohvi ja suitsuga,pilk ulatumas pilvedele,tähtedele,kuule või siis hoopiski üksikule teele me silme ees ning kõrvus seesama viis.Või siis hetked ,mil istume vaikides ,sest sõnu pole vaja ,et mõista . Ja aeg,mil veinipudelit õrna päikseloojangu saatel põllu peal ära tühjendame.Ja aeg, kui haapsalu ja üleüldse kõige ilusamas rongijaamas istusime,tänavavalgustused pimedust tõukamas ja kohtumised sealse, kõige viisakama vanaprouaga, keda eales näinud olen .Või hetk ,mil vihmasajuga jalgu väsinuiks jooksime, et varju saada ning meie erakordselt vaimukad plaanid ,mis lihtsalt pidid õnnestuma.Ja siis need veetlevad tantsusammud muidugi ,mida igal pool minuga olles teha armastad. Ja Muidugi ei unusta ma hetke,mil mingit väga kahtlast kohvipuru endale sisse söötsime,sest sinu sõnade ja lubaduste järgi oli see "täitsa šokolaadi maitsega ja mis veel parem see viib une täiesti minema nagu" . Ja mäletad sa,kui mind seljas vedasid ning mu parimas korras plätud ära lõhkusid ja siis mind veel lombi sisse vedasid , mis oli ka väga tore jah ja see veel , kui ma vanadekodus nagu mees lihtsalt lõhnama pidin ,sest sulle meeldis ju KOHUTAVALT mulle igast huvitavaid asju peale lasta . Aga see oli armas ,kui ma sulle vett näkku viskasin , khkkm ,see vist polnud see ainus kord ja ma luban ,ma kordan:) Meie veinijoomise traditsioon jätkub ja igal juhul ei lase ma sind käest.Sest mälestused on siiani .Ja nad jäävad.Sinuga on see mälestustelõng olnud aiiiiiii kui lahejatorejaimeline jajjiiiiiiiiaaaaaaaaaaa ma tahan sind niii kohutavalt näha juba ja ma ei jõua neid lõputunakestvaid kuid mööda saata lihtsalt . miss u . Kallis nagu alati , A .


Angus and Julia Stone - Silver Coin


Eskmo -Cloudlight



MEMORIES DESTROY US .



Friday, January 20, 2012

 No palun , ma ei suuda otsustada , ma ei oska teha neid nö " õigeid valikuid " , mis peaksid kõigile südametesse I rahu tooma vms . Ei . Ma oskan kõik segi pöörata ja viimasel minutil kõigest alla anda . Selline ma siis olengi , i guess . Ja ma tunnen nagu see hävitaks mind seespoolt , sest nii on ju alati .Mõistan asju hiljem , kui tegelikult oleksin pidanud . Ja siis ma mõtlen , kus kuradi kohast see kõik alguse sai , mõistmata , et see on kõik mu enda lollusest

Friday, January 6, 2012

I´M NOT LIKE OTHER PEOPLE.I`M BURNING IN HELL.THE HELL OF MYSELF.


 Mere kohal ilust silmi pettev 
päikseloojang katab ta näo,kogu ta keha kibuvitsapunasusega,murdes läbi ta päikesest põlenud põskedest ,viimse piirini murtud südamest ja tasakaalu kaotanud mõistusest. Tagasi vaadata ei suuda.See hoiab teda siin.Võtab õlult jõu ja puurib sügavsilmselt ta hinge.Nagu teaks,mis teeb selle tõeks.Kuid ta pöörab pilgu,siiski tagasi rohelisusse.Sinna,kus kõik alguse sai.Sinna,kus said elu sügispäikesest kulunud lehed ja väsinud puud,mille oksad liigsest haprusest pargiiteele langesid.Sinna,kus taevas oli tulvil lootustandvaid tähti,millesse ta nii siiralt uskus ja mis pidid talle sosistama vastuseid.Aega,kus süttis tuli ka vihmast märjaks kastetud kõrtel ning nende mõlema silmis.Ta uskus seda.Kuid jõud ta läbimurdval pilgul pidi rääkima tõtt.Pidi ütlema,viimaks,mis on tegelikult õige.Ja ta pidi seda sisendama,sest ta uskus teda.Seda ühtainsat pilku ja neid pelgavaid sõnu.Ja ta astuski.Üle otsustava läve.Sel ainsal korral.Ja usk uhus,kui sõnad valgelt paberilehelt,merre,jättes järgi vaid tahtmise,põgeneda, kuhugile,kus ta ei tunne.Kuid oli miski,mis andis tagasi usu endasse ning andis tagasi ka selle,mille ta oli kaotanud.Eemal kõigest,olles vaba.Teab ta,mis tunne on olla tagasi .
Saturday , July 23.01 PM

Tuesday, November 29, 2011



Sarah Jaffe-Pretender
Thousand Foot Krutch -Wish you well

Monday, November 21, 2011

Tahan küünlaid , mandariini magusat lõhna ja glögi pähklite ja rosinatega . Ja siis tahaks veel ülemääraselt palju lund . Ja paljupalju armastust . Ja veel ühte inimest kellega haapsalu pinkidel , raudteejaamas, puude all, ja igal pool mujal veini juua , juttu puhuda ja hästi palju naerda , muusikat kuulata , suitsu teha , tähti , kuud vaadata . Ja veel ühte erilist, ja veel ja veel ja veel ja veel . Ohhhhhhhh IIIIISSSAAAND , kuidas ma teid igatsen !

NB! Alari , sa pead lubama ,et kui haapsallu tulen , on kõik veinid ja suitsud ja kohvid ja jõulukingid mind bussijaamas ootamas ja lund peab ka taevast alla sadama ja tähti peab ka hästi hästi palju olema . Ja üleüldse kõik peab perfekto olema , eksju?! :))

Tuesday, November 15, 2011

Kui imeline oli lebada umbes tund aega kokku riisutud lehehunnikus ning jõllitada pimeduses silma tungivaid tähti . Ja kui hea oli mõelda lihtsatest asjadest nagu õnn ,mis tundus sama kaugel olevat, kui seesama täht seal , mis mulle pidevalt silma pilgutas . Kui kaugel see ka ei oleks . Ma jõuan selleni . Kui mitte praegu siis kunagi ...kunagi ikka eks ?
Ja ma armastan seda kohekohe saabuvat külma aega . Ja lund ja tähti ja seda jäisust õhus , mis tekitab kopsudes kokkusurutustunnet ja seda pimedust ja selgust , mis märkamatult minuni jõuab .Ma igatsen tunnet , mis sundis mind toituma puhtpaljast õhust ja tühjast lootusest . Sest siis mul oli midagi . Ükskõik , mida laususid need sõnad mu peas . Mida korrutasid hääled mu ümbruses . Ma teadsin . Mul on midagi ,mille eest võidelda . Midagi , mis täidaks mu südant ja viiks mind pimedusest . Kuid ma ei saa igatseda midagi , mis seda ju ei tee . Ma ei saa olla see ainus , kes millegi poole püüdleb . Kes annab endast kõik ,et leida see otsitav . Ma ei saa enam uskuda vastustesse , mida lootsin kuulda . Ma ei saa enam midagi selles uskuda . Ja ma pigem olegi siin . Õnnelik või mitte . Jagades endast midagi kellegile , kes tähtsustaks ehk rohkem kui keegi teine seda üldse kunagi oskas .

Friday, November 11, 2011

Wednesday, November 9, 2011

Laman selili jäisusest märjaks kastetud pingil . See külm õhk . See kuu,mis oma jumaliku iluga mu silmi paitab . Ja need tähed . Helknemas seal pimeduses . Kõrvus muusika , mis viib tagasi mälestustesse . Ja need mustmiljontuhat mõtet kordumas mu peas , mis paneb mõistma . Elan mälestustes . Minevikus . See ei lase mul minna . Ja ma tahaksingi võidelda .Ning mitte mineviku ...
Ma tahan võidelda millegi ilusa eest . Millegi , mida ma olen nii kaua oodanud . Millegi ,mis mulle tõesti korda läheb . Millegi , mida võin kaotada käest . Ma tahan unest äratada silmad . Tahan näha .Valgusepaistes kahvatuid käsi kokku põimunult mu silme ees . Tunda soojust . Mis laseb uinuda , teades . See keegi on minuga .
Heidan jalad sügislehtedesse ning tõusen taas reaalsusesse . Ja ma ei mõtlegi teisiti . Ma tahan seda kõike . Kuid miks olla loll ja lasta oma tunnetel endast võitu saada ? Kui see miski ei pruugigi minuni jõuda . Ma olen loll , pööraselt hull , segane ja kõike toredat veel . Sest ükskõik , mida ma endale sisendada üritan . Ei suuda ma oma tunnetele vastu astuda . Isegi mitte nüüd ?
Ma ei tea ,mis see on . Ma ei tea . Ausalt ei tea .
bon iver - i can`t make you love me

Monday, November 7, 2011

Ma tahan ma tahan ma tahan olla
tagasi ja olla inimestega kellega mul on
hea olla . Aeg , mine kiiireeestiiiiiiii , ma palun...

Sunday, November 6, 2011

Turn down the lights;
Turn down the bed.
Turn down these voices
Inside my head.



Lay down with me;
Tell me no lies.
Just hold me close;
Don't patronize.


Don't patronize me.



'Cuz I can't make you love me
If you don't.
You can't make your heart feel
Something it won't.
Here in the dark
In these final hours,
I will lay down my heart
And I'll feel the power;
But you won't.
No, you won't.
'Cuz I can't make you love me
If you don't.



I'll close my eyes,
Then I won't see
The love you don't feel
When you're holding me.



Morning will come,
And I'll do what's right;
Just give me till then
To give up this fight.

And I will give up this fight.




Saturday, November 5, 2011

We have a serious problem

Kuidas on mul annet sattuda inimeste otsa,kes suudavad minu jaoks alati ohtlikud olla.See on nagu kummaline aksioom,mis mulle tõesõna TÄIELIKULT vastuvõetamatu on.Ma ei jõua.Ma ei taha.
Ma ei taha suhelda inimesega,kes loobib sõnu,mille tähendust ta isegi ei aima.Inimesega,kellel on suhtlemisel vaid üks eesmärk.No palun.
Sellisel inimesel on tõsised alaväärsuskompleksid.Ta ei suuda leppida,et ei ole kellegi ainuomand.FUCKING HELL ta on psühho.Ja mind paneb muretsema teadmine,et niikaua kuni siin oleme M-ga,me peame seda inimest nägema.Mitte tihti,kuid kes teab.Ta elab siin ja iga tänavanurga,iga pargipingi,poe,maja juures võib juhtuda,et põrkame just temaga kokku.





Wednesday, November 2, 2011


No palun .
Mul ei ole neid lisadraamasid siin vaja .
Laske olla siis .
Pean ma selle kõigega siin seotud olema .
Pean ma nägema seda kibedat pilku,mis tahaks mind seestpoolt justkui hävitada.
Armukadedus ei saa ometi nii kaugele minna . Jumala pärast , kas sõprus ei loe enam midagi siis ?


Monday, October 31, 2011


Ma ei ole õnnelik . Ma ei ole kurb .
Ma ei tunne pettumust . Minus valitsevad vaid kahtlused .Väsimus.Kartus tuleviku ees .
Ma tean . Ja jällegi ei tea . Ma võin korrutada , sisenda asju enda heaolu nimel . Võin kinni haarata mõtetest puhevil aetud peast ja küsida endilt : Mida ma tahan ?
Kuid pole miskit . Pole midagi ,mis viiks mind selle vastuseni .
Ja ma ootan . ootan . ootan . Kuid kaua veel `?



S ütleb:
sõnad on päris head .
kurvad
Einar ilves ütleb
seda küll
aga kurbus on ilus tunne
tegelikult
S ütleb:
sul on õigus .
nii on
Einar ilves ütleb
:)
S ütleb:
ma ei tea ,mis ma teeksin ,kui ma poleks sinuga tuttavaks saanud .
ma loodan ,et me suhtleme TERVE MEIE ELU :D
Einar ilves ütleb
:), ära looda, lihtsalt teeme seda





Kallis oled

Sunday, October 30, 2011

Wednesday, October 26, 2011


I thought I saw the sunset
turn back from blue
to red
but then I realized that again,
it
was
all
in my
head.
My moon my stars my sun

Friday, October 21, 2011

Thursday, October 20, 2011

Wednesday, October 12, 2011

Monday, October 10, 2011


Öises taevas seisab ükslikult kuu . See on nii pimestavalt selge . Nii puhas . Nagu kristallkuulike jäise lume kaissu pugedes . Ja need lehed , mis õrnalt mu põski riivates langevad . Nad langevad ,et tõusta . Hingan sügiskülma õhupilvi . Lootes täita oma hinge millegigagi . Lootes tunda midagi uut . See kõik ongi uus . See on ülesanne mu südamele . Mõista . Kas see on see , mida ma arvan olevat . Kas mu tunded on piisavalt tugevad . Suudavad nad vastu astuda sellele ? Sellele kõigele siin . Ma ei oodanud . Mitte seda ...


With everything-Hillsong2008
J: ''You are really good . really cute.. and 1000 more words... and i wish you the best...''

Friday, October 7, 2011

Wednesday, October 5, 2011

I try to tell myself that he'll never be worth it, but the voice in the back of my head always asks, 'what if he is?'

Istuda ühe suurima kaupluse eesseisval pingil ja vaadata tühjusesse .Olla vaid üks sealt kuskilt sügistaustalt . Vaadata lehtede aeglast lendlust vihmastel teedel . Hoida käes suitsu ning võrrelda seda ainsa uppuva taevavalgusega . Kõndida õhtupimeduses üle silla , nähes ohtu oma silmades . Kuulda kõrvus helisemas midagi ,mis tekitab silme ette vanad pildiread . Tunda südames kiskuvat igatsust , mis tekitab tahtmist olla tagasi .Istuda rannaliival tunnetades kaugust . Lebada voodis mõeldes eimillegile . Ja kuidas ma peaksin teadma , kuidas end tunda . Kuidas vaadata mööda asjadest , mis nii palju andnud on ja samas ka võtnud .Ma avasin hetkeks silmad . Tänu inimesele , kes ootamatult end mu ellu surus .Kuid just niisama ootamatult ta ka lahkus . Niisama ootamatult kadusid mu lootused , pääseda sellest hallist elupildist ja nendest tungivatest mõtetest mu peas . Kas kõik peabki nii olema ja jääma . Kas ma pean tõesti ootama ja suruma peale teadmist ,et ma pean leppima ja eluga edasi minema . Jätma seljataha mälestused ja ometigi lahti laskma sinust .Ma ei jõua enam . Kuid ma ei taha . Ma ausalt ei taha sel minna lasta .

Tuesday, June 14, 2011

I believe in nothing ...

Monday, June 13, 2011


Ma olen segaduses . Ma ei tea mida teha . Ma ei tea kuidas käituda . Ma ei oska kuidagi käituda . Ma ei oska midagi uskuda . Ma ei tea mis saab . Ma ei tea kas selles kõiges peitub midagi tõelist . Ma ei tea kas see kõik on üldse õige . Ma ei tea kas mu otsused on õiged . Ma ei tea mida sina tegelikult mõtled . Ma ei tea kas olla millegis kindel . Ma ei tea . Mida ma tegelikult tunnen...

Sunday, June 12, 2011


Kui tore on hääletada surmava kuumusega ja kui tuhatmiljon sitikat su pea , jalgade , juuste kohal tiirutavad . Eriti tore on istuda autos peale niisugust õhtut kui kõlab laul '' Maa tuleb täita lastega ''. See õhtu oli unenäoliselt eriline . Kui mööda haapsalu ühe tänava otsast teise kiirustasime jalad kõndimisest valusad ning palavus mida mittemiski ei suutnud paremini ära peletada kui õhtuselt jahe merevesi . Mina , Desi , Alari . Kätlin ,Martin . Kristel ,Antti . Sander , Cornelius .
Kirjeldamatult raske on seletada , mis tunne mul tekkis vaadates seda tumesinisügavat veekogu . Kuidas peaksin MINA selle poole hooga jooksma teades et olen kõige suurem veekartja . Aga ei . Mulle ei antud aega sellele isegi mõelda . Keegi võttis mu käe ning tiris mu endaga . Ja ma ausalt tundsin vett oma kopsudes ja tundsin kuidas käed värisevad ja paaniliselt temast kinni hoian . Ja ta ausalt andis mulle imeliselt erakordse võimaluse elada läbi midagi niisugust . Ja muidugi sain seda kõike jagada ka Desiga . Ka Sandriga ja Martiniga ,kes mu vägisi ühel korral vette viskas . Ja kartes , et ÄKKI MA UPUN IKKA ÄRA KUI MA UJUDA EI OSKA , tuli ta mulle järele . Ja ma ei unusta kunagi kuidas kolm kõhukrampides purjust lapsukest mööda klaasikilluteed üritasid võimalikult kiiresti kuivade linade vahele tuttu minna või siis hoopiski jooma hakata . Jajajaja . Olime kohal .
Ma tegin asju , mida ehk peaksin kahetsema olles minu olukorras , kuid ei . Ja sa ütlesid asju , mis tähendasid mulle palju ja olid samas niipaljutõotavad . Ja ma ei tea kas sa mõtlesid neid tõsiselt . Ja ma ei taha olla see , kes kõike ja kõigesse alati siiralt usub . Ja ma pole kindel ,et saan sind nii palju uskuda kui tahan ja saan üldse kunagi sinus kindel olla . Aga , oota veidi .Ma pean kõike väga suure rahulikkusega võtma . Kõike mitte suuretähenduslikult võtma. Ma pean kõik vägaväga hoolikalt läbi mõtlema .
Ma võtsin seda kui viimast korda . Sest ma ei tea . Ei tea . Kuhu need saatuseteed meid viivad . Ma loodan siiralt , et miski ei vii mind valele teele . Ja ma suudan otsustada ja leppida ja oodata misiganes kuid ja aastaid ning kõige üle uusi järeldusi teha . Ja ma ei hakka kedagi vihkama ja ka mitte iseennast . Sest see ei aita mul sinust üle saada . Kõike unustada . Kõike õigesti teha . Ma tean . Ja veel rohkem siiramalt loodan ma , et ka sina teaksid . Miks . Milleks . Ja kas .

Thursday, June 9, 2011

Maeitahamaeiteahamaeitaha mitte veel ...
Igatsen puhast ilu .

Eelmisel nädalal käisime Nõval . Mere ääres . Ma ei pidanud tulema . Aga tulin . Olime sinu telgis . Mina . Desi . Sander . Lilian . Rutt . Villu . Ja sina . Jõime vana tallinnat . Tegime suitsu . kuulasime muusikat . Jooksime meres . Selle ilusa päikese poole . Olime riietega . Olime üleni märjad . Oli niiikuradima külm . Aga see ei heidutanud meid . See oli üks ilusamaid hetki minu elus . Üks unustatumaid . Jaa kõik oli nii ilus ja tore . Ja ma ei mõelnud millegile halvale . Ja ma tahtsin ,et see oleks eriline õhtu kõigi jaoks . Siiski viimane kord , kui sain sinuga kuskil olla . Jooksin läbi torkivate kõrtekogumiku . Läbi pehmete liivaterade .Nad jooksid mu silmisse ja voolasid mööda põski soolapisaratena merre .Heitsime pilgu kaugusesse . Sinna päikseloojangusse . Olime hetkeks ühtsed . Olime õnnelikud . Olime unustanud kõige . Olime vaid meie .Ja siis ta läks . Sinna uppuva mere taha . Sinna lõpmatuse piirile . Ja siis . Ootamatus . Mida poleks uskunud . Mida poleks tahtnud . Soovinud . Lõhkusid millegi mu silme ees . Millegi mu südames . mu hinges . Ja sõnad mis sulle loopisin . Ja pilgud . Ja pisarad . mis täitunud valu ja vihaga . Ja kõikkõikkõik üldse . Mis just sel hetkel minus oli . Tahtis ära minna . Lahkuda . unustada ...

Wednesday, June 8, 2011

On aeg . Selleks . Et kõik jälle hea oleks . Ma tahan seda . Vajan seda .

I gave you my lips . I gave you my heart .
I'm tired of getting my hopes up and being disappointed again and again.

Tuesday, June 7, 2011


On midagi , mis jääbki su hingest väljapääsu leidma. Midagi ,millest ei saagi lahti öelda . Ka midagi sellist ,millest loobuda ei taha . Ei suuda . Ei oska .Ma peaksin . Jah . Ometigi on ju aeg . Ma olen täpselt siin . Just siin samas . Kust kõik alguse sai . See on justkui tunnel , millel polegi lõppu . Vaid aeg möödub . Muutused . Mälestused . Nad hõljuvad korduvalt mu silme ees . Ma ei saa neid heita tagasi . Ja ma ei tahagi . Ei taha ,et nad sulaksid suure suhkrutükina auravas kohvis . Ning varjuksid kuskile sügavale tassipõhja. Kuhugile , kuhu mina ei näe . Ma tahan ,et need mälestused ei kaokski . Ja ma usun , et ei kaogi . Ma tean ,et see kõik ei ole mulle hea . Ja ma ei tohiks sinust nii palju hoolida . Ja mul peaks olema täiesti ükskõik . Ja ma ei tohiks nii palju unistada . mõelda . kõige rohkem loota . Kuid nii ma olengi . Ja ma ei saa midagi parata . Ja ma ei kahetse midagi .

Monday, April 18, 2011


Käisime sigalas . Jällegi . Mälestused ,sõnad , emotsioonid .Meenusid . Kõik oli korraga tagasi . Nagu poleksi olnud . Ei midagi . Nagu taevas ilma pilvedeta .Tühjus. Tegime lõkke . Sina , Desiree , Alari ja Villu . Ma tahtsin . Ma üritasin . Endast kõik anda .Just selleks . Et mõistaksid . Ma suudan sellest tundest olla tugevam . Suurem .Kuid kas suutsin ? Ma ei suutnud ja ei suudagi .Ma ei saa seda maha suruda . Lihtsalt ei saa . Ei ole nii . Et silmitsedes üht lindu sinitaevas ja pilku pöörates ta on läinud .Silmapiirist kaugemal . Ma ei saa võrrelda seda ühe linnuga , kes hetkega võib olla läinud . Otsisin Alari muusika hulgast midagi sobivat . Leidsin snow patrol- open your eyes . Jäin mõttesse . Oleks õige arvata ,et need sõnad kuulusid sinna . Just sinna hetkesse . Võiksin öelda ,et tundsin seda sama , mida paar kuud tagasi talvel . Siis kui istusime lõkke ääres . Kui pingsalt mõtlesin . Mida ma teen ? Milleks ma oma aega . Oma pead , südant , hinge ja mida kõike veel . Vaevan sinu peale mõtlemisel . Lootes . Et äkki .Pöördud tagasi minuni . Muidugi on kõik muutunud . Palju on muutunud . Kuid kas paremaks ? Ma ei saaks öelda ,et paremaks . Kuid siiski olen paljudes asjades selgusele jõudnud . Isegi , kui kõik mulle tuhandeid kordi korrutavad ,et unusta . Unusta ta . Ja mine edasi . Sellega mis sul on . Ma ei suuda seda. Ei suuda veel.

Tuesday, April 12, 2011

Jah . Jällegi leian end siit . Ihuüksi . Ma ei suuda jätkata seda teesklust . Mu südames on jätkuvalt lahing. Sinu vastu . Ja ma ei tea . Ei tea . Mis minust saab....